JÕULUTERVITUS 2020. a.

Head inimesed!

Jõulud on ukse ees, aasta 2020 on lõppemas ja aeg on kokkuvõtete tegemiseks. Täiesti ootamatu aasta, mitte ühegi teise sarnane. Oleme pidanud harjuma teistsuguse eluga. Enamus meist pole sellist kunagi varem kogenud. 

Koroona on jätnud oma jälje tervele maailmale, nii makro- kui mikroperspektiivist vaadatuna. Väljas ja televisioonis oleme harjunud nägema, kuidas inimesed igal pool, ka riikide juhid ja tähtsad tegelased, kannavad näomaski, nagu oleks tegemist pangaröövlitega. Kohalikus elus väldime füüsilisi kohtumisi poodides, restoranides, ka oma kodudes, kuhu külalisi ei kutsu. 

Eesti Kultuuri Koondis on sel sügisel pidanud edasi lükkama mitu huvitavat ja tagaigatsetud üritust. Ilon Wiklandi juubelinäitus ja Kalju Lepiku sajanda sünnipäeva tähistamine on jäänud paremaid aegu ootama. Aga küllap need ajad jälle tulevad millal saavad toimuma nii need kui ka teised EKK üritused!

Detsember on tavaliselt väga kultuurirohke kuu. Muusikahuvilistel on võimalik nautida advendi-, Luutsia- ja jõulukontserte kirikutes ja kontsertsaalides. Suuremate oratooriumide esitamine nagu Händeli ”Messias” või Bachi ”Jõuluoratoorium” meelitab alati ligi suuri rahvahulki. 

Stockholmis ja Göteborgis toimuvad igal aastal eesti kooride meeleolukad jõulukontserdid ja Stockholmi Eesti Kooli suurejooneline jõulupidu toob kokku rohkem kui pooltuhat inimest. Ka eesti jõululaupäevased jumalateenistused on kirikliku talituse kõrval suured kultuurikandjad, kus esinevad koorid ja instumentalistid ning kogudused laulavad kõigi poolt armastatud traditsioonilisi jõululaule.

Peaaegu kõigest sellest peame sel aastal loobuma vältimaks koroonat ja nakkust. Väikest asendust pakuvad digitaalsed lahendused, mille vahendusel on võimalik kodus istudes vaadata ja jälgida kontserte ja üritusi. Eesti Kool on teinud selle aasta jõulupeo õpilasettekannetest filmisalvestused, mida loodetavasti üldsus varsti näha saab. Ka eesti kogudus saab ehk vahendada jõulupühade jumalateenistust video kaudu. Siin on Rootsieestlaste Liit ning veel mõned eesti organisatsioonid panustanud ja üritusi video kaudu kättesaadavaks teinud. Tänud selle eest!

Antud olukorras hakkad mõtlema kõigele, mis elus väärtuslik ja kuidas seda hoida. Sageli me peame asju iseendastmõistetavateks ja ei saa aru, kui palju need meile tähendavad enne kui nad on kadunud. Elame nüüd lootuses, et varsti tuleb koroona vastu vaktsiin, COVID-19 taganeb, ühiskondlikud funktsioonid taastuvad ja me saame jälle hakata normaalset elu elama. 

Kirjandus on kultuuriala, mida siiski koroona nii väga häirida ei saa. Vähemalt saame istuda kodus ja lugeda (või tänapäeval ka kuulata) raamatuid. Mõeldes aasta viimasele kuule hakkasin eestikeelseid jõulu- ja talveteemalisi luuletusi otsima. Leidsin päris palju. Ei üllata muidugi, et enamus neist sisaldab sõnu nagu lumi, jää, pakane ja pime. Praegusel kliimamuutuste ajastul (nagu teadus seda on tõestanud) ei tundu aga need enam nii aktuaalsed nagu ennevanasti. Suure külmaga tõmmati siis omale kasukas selga, pandi läkiläki pähe ja sõideti saani või reega läbi paksu lume kirikusse ja pärast koju tagasi. Ainus, mis nendest sõnadest veel käibel on vist pime ja pimedus, mis tõesti valitseb meid, eriti praegust kui ei ole lund.     

Nii või teisiti – siiski taasavastasin enda jaoks sisutiheda eesti luuletuse, mida selle jutu lõpetuseks teiega jagada sooviks. Siin on küll kõik need sõnad nagu lumi, külm, härmatis sees, aga eks meie sisemine pilt jõuludest ja talvest ongi just selline. Tegemist on Henrik Visnapuu tuntud klassikalise luuletusega ”Jõuluöö” ja alljärgnevalt saab seda lugeda ja nautida.

Sellega soovin kõigile Eesti Kultuuri Koondise nimel head tervist ja

HÄID JÕULE JA RÕÕMUDEROHKET HEAD UUT AASTAT!

Jaan Seim, EKK esimees