Meelis Friedenthal on õppinud teoloogiat Tartu ja Heidelbergi ülikoolis. Ta sai doktorikraadi 2008. aastal Tartu ülikooli juures, väitekirja ”Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo” kaitsmise eest. Väitekirjas esitatakse 14. sajandi käsikirja, mis sisaldab moraal-allegoorilise traktaadi nägemise ja silma kohta, transkriptsioon, tõlge ja kommentaarid.

Aastatel 2008-2013 töötas Friedenthal Tartu Ülikooli raamatukogu projektis, mis käsitles intellektuaalset ajalugu Läänemere provintsides Rootsi ja Vene impeeriumi perioodidel. Lisaks on Friedenthal juhtinud projekti, mille eesmärk oli kirjeldada 17. sajandi Tartu ülikooli trükikoja vesimärke ja paberit.

Aastatel 2014-2015 oli Friedenthal Lichtenberg-Kollegi (Göttingen ülikool) teadur, projektis, mille eesmärgiks oli uurida sallivuse (tolerantia) mõistet varauusaja Saksa ülikoolides.

Alates 2015. aastast töötab Friedenthal Uppsala ülikooli juures (SCAS) Pro Futura Scientia programmi teadurina.

2018/2019 õppeaastal oli Friedenthal külalisuurija Max-Weber-Kollegiumis Saksamaal Erfurdi ülikooli juures.

Meelis Friedenthal on avaldanud teaduspublikatsioonide kõrval ka kolm romaani ja ühe näidendi. Tema esimene romaan ”Kuldne aeg” sai ELK romaanivõistlusel kolmanda koha, teine romaan ”Mesilased” sai aastal 2013 Euroopa Liidu kirjandusauhinna. 2016. aastal ilmus Friedenthalil kolmas romaan ”Inglite keel”. Jutustusega ”Nerissa” pälvis Friedenthal 2005. aastal Eesti ulmeauhinna ”Stalker” ja 2018. ning 2019. aastal said jutud ”Kasuksepp” ja ”Vinguv jalaluu” samuti parima jutu ulmeauhinna.