EKK stipendiaadid 2020

Eesti Kultuuri Koondis jagab igal aastal välja stipendiume kultuuri alal. Stipendiumide summad tulevad EKK halduses olevatest fondidest ja antakse erinevateks otstarveteks, näiteks õpinguteks või projektide läbiviimiseks. Stipendiaatidel, kelleks on üksikisikud, grupid või organisatsioonid, on seos rootsieesti kogukonnaga.

Tänavu jagati välja kümme stipendiumi. Alljärgnevalt tutvustavad stipendiaadid ise oma tegevust ja sihte, mille saavutamisel stipendiumid loodetavasti on abiks.

Göteborgi Eesti Segakoor

Göteborgi Eesti Segakoori siht ja eesmärk on alles hoida Eesti koorilaulu välismaal ja osa vōtta nii kohalikest suurüritustest kui ka väliseesti ja kodu-eesti korraldatud üritustest. Koor on tegutsenud väga kaua ja loodab oma tegevust jätkata ka edaspidi. Aasta jooksul kavandatud üritused on: vabariigi aastapäev ja emadepäeva kontsert, Koitjärve suvepäev ja Inglismaal (Londonis) toimuvad laulupäevad.

Stockholmi Eesti Naiskoor

Stockholmi Eesti Naiskoor (SEN) on suhteliselt uus nähtus rootsieesti muusika maastikul. Oleme teatud määral veel ülesehitamise faasis. Alguses oli koor mõeldud ajaliselt piiratud projektina, mis pidi eksisteerima kuni 2019. a. juubelilaulupeoni, aga kui laulupidu oli möödas, ei tahtnud keegi lõpetada ja sellepärast otsustasime tegevust jätkata. Õieti tegime, sest sügisel kasvas koorilauljate arv veelgi ja hetkel on meil 23 aktiivset lauljat, kelle keskmine vanus on 29 aastat. Paljud nendest on Stockholmi Eesti Kooli vilistlased, kellele on lisandunud muusikahuvilisi mujalt, sealhulgas Eestist.

Lauljaid seob suur huvi ja motivatsioon laulmise vastu ja tugev tahe areneda muusikaliselt nii üksikult kui grupis. Me töötame palju laulutehnikaga, koorile ühtlase kõla saavutamisega ning laulude väljenduslikkusega. Repertuaaris on peamiselt eesti ja eestikeelsed laulud erinevates stiilides.

Plaanid 2020. a. kevadsemestriks näevad ette kontserte ja esinemisi seoses EV aastapäeva tähistamisega Stockholmis ning kevadkontsert, kus osalevad professionaalsed muusikuid Eestist. 

Eesti Teater Göteborgis

Göteborgi Eesti Teater on tegutsenud Göteborgis alates 1949. aastast. Siis olid teatrigrupi loojateks professionaalsed näitlejad ning lavastajad, kes maailmasõja ajal olid põgenenud Rootsi. Nüüdseks on Göteborgi Eesti Teater harrastusteater ja meie ridades on nii 80-aastaseid kui ka lapsi, kellel huvi emakeele vastu ning kellele meeldib mänguliselt omandada ja arendada oma keeleoskusi.

Göteborgi Eesti Teatri eesmärgiks on alal hoida ning tutvustada eesti kultuuri ning keelt Rootsimaal. Läbi aastakümnete oleme olnud ainus väliseesti teater, mis tegutsenud järjepidevalt ning aktiivselt töötanud noorte järelkasvuga. Tegeleme ja käime koos aktiivse eestikeelse kultuurikollektiivina. 

Kuna meie teatrigrupil on nüüd täitumas 70 aastat soovime seda tähistada 2020. aastal tagasivaadetega meie ajaloole. Selleks teeme koostööd kohvikuga GEORG ning kõrtsiga ”Kuldse Lõvi Kõrts kord kuus”, kus esineme iga kuu lühiestraadikavadega meie repertuaarist. 

Eesti Keeleklubi Göteborgis 

Eesti Keeleklubi Göteborgis on alates 2011. aastast pakkunud keeleõpet ja kultuuri alalhoidmist läbi laulu, mängu ja meisterdamise kuni 13-aastastele lastele.

2019. aasta sügisel on meie vanemad lapsed harjutanud lastenäidendit ”Lotte reis Lõunamaale” ning jaanuaris toimus esietendus Göteborgi Eesti Majas. Samuti korraldasime jaanuari kahel nädalavahetusel teatrilaagrit, kus laulu- ja tantsuõpetajad harjutasid etteasteid koos lastega. Põhieesmärgiks oli omandada eestikeelseid laule, tekste ja seda kõike lustakate tantsude ning liikumiste saatel. ”Lotte reis Lõunamaale” tuleb ka lavale Boråsis emakeelepäeval ja selleks nädalavahetuseks oleme kutsunud külla kirjaniku Andrus Kivirähki, kes on andnud meile oma lahke loa Lottet esitada. 

Meie projekti vastu on huvi tundnud ka teised eesti lasteorganisatsioonid Rootsis ja Taanis. Stipendiumi abil saaksime nendeni tuua meie vahva etenduse sügisel (2020). 

REL (Rootsi Eestlaste Liit) Stockholm

REL Stockholm (RELS) tegeleb Stockholmis Eesti kultuuriürituste organiseerimisega.

RELS on kutsunud Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontserdile (15. veebruaril 2020) esinema  folkduo Puuluubi, kes õhtul esineb ka iseseisva kontsertiga. Puuluup koosneb kahest muusikust Ramo Teder ja Marko Veisson, kes ristavad elektroonilise muusika ja Hiiu kandle mängu, kõikudes seega pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril. Puuluup juhib Hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Nende muusika on kohati tantsuliselt pulseeriva rütmiga ning kohati filmilik ja tume. 

Ansambel Puuluubi kontserdi eesmärk on tutvustada Eesti viimase aja muusikat. Kontserdi eesmärgiks on kõnetada väga mitmekesist sihtrühma. 

Antud üritus on märkimisväärse tähtsusega kohalikule eestlaste kogukonnale, kellele antakse kontserdiga võimalus olla kursis Eestis toimuvaga ja mis kõige olulisem hoida Rootsis ülekasvanud noortel sidet isamaaga ja seal toimuvaga. Projekti läbiviimise tulemusena on oodata Eesti folkmuusika suuremat tuntust ka Skandinaavia piirkonnas.

SweedEst Song

SweedEst Song on lauluansambel, mis on tegutsenud umbes kuus aastat. Ansamblis laulavad Taavo Kask, Taave Sööt Vahermägi, Leane Riiser, Piia Paljak Särlefalk, Maimi Laks ja Ann Arendi. Repertuaar haarab erinevat muusikat Eestist Ameerikasse. Harjutame koos kolmapäeviti. 

Läbi aastate oleme esinenud laval mitmetel Eesti kultuuriga seotud üritustel ja ka korraldanud enda kontserte koos teiste esinejatega. Viimati oli meie suure külastajate arvuga kontsert ”Pärt, Pärt ja Kreek” Jakobi kirikus märtsis 2019. Kontsert toimus koostöös lauljatega ka väljaspool meie ansamblit ja kooridirigent oli Stockholm Singersi dirigent Bo Aurehl.

Sügisest 2019 on meie grupi lauljate arv muutunud ja kahanenud kuueliikmeliseks ja meil on nüüd vaja leida uut repertuaari. Stipendiumi taotleme uute nootide sisseostmiseks. Meil on samuti plaanis sõita Göteborgi ja ka seal esitada kontsert ”Pärt, Pärt ja Kreek”.

Säde Tatar

Olen hetkel tegevmuusik, peamiselt oma rootsi-eesti folkbändiga FRÄNDER, kuid ka duoga Säde Tatar & Gabbi Dluzewski ning sooloartistina. Õpin samal ajal täiskohaga kahes erinevas koolis: rootsi pärimusmuusikat Kuninglikus Muusikakadeemias Stockholmis ja klassikalist flööti Birkagårdeni Rahvaülikoolis.  

Alustasin oma muusikaõpinguid Põltsamaa Lastemuusikakoolis, sealt läksin edasi Tartu Heino Elleri nimelisse muusikakooli, õppides klassikalist flööti. Kuid gümnaasiumi ajal vahetasin sujuvalt eriala huvist tantsulise eesti pärimusmuusika vastu. Eesti pärimusmuusikat läksingi õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, mille olen nüüdseks edukalt lõpetanud muusik/pilli- ja pärimusmuusika õpetaja erialal. Mängin lisaks flöödile ka eesti torupilli, pikkvilet, parmupilli ja kannelt. 

Olen end täiendanud vahetusüliõpilasena Göteborgi Ülikooli Teatri- ja Muusikaakadeemias maailmamuusika erial, Faluni Muusikakonservatooriumis rootsi pärimusmuusika suunal ja tegin Viljandi Akadeemia õpingutega seoses pooleaastase pilliõpetaja välispraktika Stockholmi tunnustatud muusikakoolis Lilla Akademien.

Kasutaksin EKK stipendiumi oma mitmekülgsete õpingute jätkamiseks ja uue pilli soetamiseks.  

Oskar Särlefalk

Alustasin muusikaõpingutega kuus aastat tagasi 9. klassis. Esialgu õppisin kitarri, hiljem tegime mõnede klassi poistega bändi, et kooli jõulupeol esineda. Kuna olin koolikooris laulnud, sai minust bändi laulja. Gümnaasiumi valides olin teinud juba otsuse laulu kasuks ja hakkasin Södra Latinis klassikalist laulu õppima. Sellest ajast peale on mu huvi muusika ja laulmise vastu pidevalt kasvanud.

Nüüd õpin juba teist ja viimast aastat Vadstena Sång och Piano Akademis ja olen nende aastate jooksul oma hääletämbrit muutnud baritonist tenoriks. Mu lauluõpetajateks on olnud ooperilaulja Susann Végh ja Södra Latinis Ove Petterson, kes laulab ka Eric Ericssoni Kammerkooris. Södra Latini koori dirigent Janne Risberg on olnud mulle suureks eeskujuks ja minusse uskunud. Nüüd Vadstenas on minu lauluõpetaja Monica Thomasson ja Stockholmis Eric Årman.

Sügiseks soovin pääseda Viini Ooperikõrgkooli. Veebruaris on sisseastumiseksamid. Väljaõpe on neli aastat. Minu tulevikuplaaniks on saada ooperilauljaks ja ennast elatada sellest.

Hilding Asker Sjöberg

Olen 25-aastane ja õpin esimest aastat Gotlandi Heliloojate Kooli kaheaastasel kursusel kompositsiooni eriala.

Kooli õppetöö aluseks on ained, mis on olulised kaasaegse kunstmuusika seisukohalt ja varustavad õpilasi teadmistega, mida nad vajavad heliloojaks saamisel.

Õppetöös kombineeritakse teoreetilised teadmised praktiliste kogemustega. Lisaks õppeainetele nagu solfedžo, harmooniaõpetus ja õppimistehnika saame ka individuaalset juhendamist oma helitöödega, mis esitatakse aktiivsete muusikute poolt.

Minu soov on jätkata kompositsiooniõpinguid kõrgkoolitasemel, et saada heliloojaks.

Aili Suiste Rundin

Olen õppinud aastakümneid tagasi, enne Rootsi kolimist, filmindust Tallinna ETV-s korraldatud režissööri assistendi kursustel, peale seda praktiseerisin Tartu Stuudios režissööri assistendina. Käisin aastaid amatöörfilmikursustel kui ka Helke Stuudios režissööri koolitusel, kus oli õppejõuks Tiina Park.

Filmitegemine/filmindus on mind alati köitnud, kuid Rootsi kolides ja siin elades võttis elutee keerulise pöörde ning filmindus jäi tagaplaanile.

Olin pikka aega Stockholmi Eesti Huvikooli asejuhataja ja draamastuudios kostümeerija ning lavakujundaja. 

Filmis saame jäädvustada sündmusi ja hetki tõepärasemalt kui lihtsalt pildis ja sellepärast on väga oluline koguda ning jäädvustada ajaloolise väärtusega inimeste lood nii helis kui ka pildis, seega videos.

Koos tütre Angelicaga on olnud pikka aega mõttes teha dokumentaalfilm Rootsis elavatest eestlastest, organisatsioonidest ja nende tegevustest. Iga filmi/video tegemine on omaette väljaminek ja tehniliselt päris kulukas, seega on raske üksikamatööril saavutada sama tulemus kui stuudiotel, kuid otsustasime siiski proovida ja viime nii hästi kui võimalik oma idee ellu.

Eelnimetatud põhjusel otsustasime teha oma esimese dokumentaalfilmi inimesest, kes paadipõgenikuna Rootsi sattus. Eesti Kultuuri Koondisest saadav stipendium aitaks meil teostada alustatud dokumentaalfilmi ”Minu lugu”, mis räägib toona kaheaastasest viimase paadi paadipõgenikust Tallinnast aastal 1944. Samuti tema vanematest, perekonnast, tema elust ja karjäärist nii Rootsis kui ka Eestis. Peategelaseks on praegu pensionipõlve pidav, kuid mitmekülgselt huvitav inimene eestlaste seltskonnas ja sellepärast arvame, et seda lugu oleks huvitav vaadata/kuulata ka teistel eestlastel.

Angelica Suiste

Sündisin 16 aastat tagasi Stockholmis. Lõpetasin 2019. a. Stockholmi Eesti Kooli ning käin nüüd esimest aastat gümnaasiumis kunstikallakuga klassis.

Olen tegelikult väiksest saati filmitegemist armastanud ja monteerisin esimest korda filmi kokku, kui olin umbes 8-aastane. Nüüd on põnev esimest korda koos emaga dokumentaalfilmi teha!

Peale filmitegemise olen väga huvitatud kunstist. Näitlesin Stockholmi Eesti Huvikooli draamastuudios umbes 11 aastat ning olen seal nüüd esimest aastat ise ka juhendaja. 

Üpris hiljuti asutasime Stockholmi Eesti Kooli vilistlastega noorteorganisatsiooni Eesti Noored Rootsis (ENR), kus ma esimees olen. Lisaks laulan Stockholmi Eesti Naiskooris.