Head Eesti Kultuuri Koondise liikmed ja kultuurisõbrad!
Suvi on käes, tänavu küll teistsugune kui tavaliselt. Ühiskonnas kehtiva eriolukorra tõttu on EKK tegevus hetkel seiskunud ja mitme kuu jooksul ei ole meil olnud võimalik üritusi läbi viia. Ka üldkoosolek / aastakoosolek jäi kevadel pandeemia tõttu pidamata.
Aastakoosolek
On hea meel, et EKK aastakoosolek nüüd siiski sai toimuda kolmapäeval, 17. juunil. Koosolekust võttis osa umbes 15 inimest füüsiliselt kohale tulles, video kaudu või volitusega. Koosolekul anti aru eelmise, s.t. 2019. a. tegevuse kohta. Osavõtjad olid aruandega rahul ja vabastasid juhatuse vastutusest. Toimusid valimised, mille tulemusel vana juhatus valiti tagasi ja jätkab tegevust 2020. aastal. Arutati edaspidist tegevust ja eelarvet. Plaanis on mitmesugused üritused nii kirjanduse, muusika kui kunsti valdkondadest, aga nende läbi viimine sügisel on muidugi olenev koroona olukorrast ühiskonnas. Infot selle kohta loodame jagada sügise alguses.
Koosoleku lõppedes järgnes programm ”Eesti luulet lauldes”. Esines EKK esimees Jaan Seim, kes laulis ja saatis kitarril eesti luuletajate Paul-Eerik Rummo, Heiti Talviku ja Juhan Viidingu tekstidele oma loodud viise ning lisaks ka Beatlesi ja Carl Michael Bellmani jt. laule. Ka viimased tulid ettekandmisele eesti keeles.
Õhtune koosolek ja väike kultuuriprogramm kestsid umbes kaks tundi ja inimesed lahkusid Eesti Majast tundega, et oli meeldiv jälle EKK raames kokku saada.
Ja veel…
Kevad Rootsis pole siiski olnud täiesti tühi eesti kultuuri seisukohalt. Näiteks on eesti kirjandust viimasel ajal tõlgitud ja avaldatud rootsi keeles. Nii ilmus hiljuti Ilmar Taska (sünd. 1953) romaan ”Pobeda” rootsi keeles pealkirja ”Mannen i bilen” all, tõlkija Heidi Granqvist. Raamatu arvustus ilmus Dagens Nyheteris 20. juunil. Arvustaja Maria Schottenius oli Taska romaani suhtes positiivne, pidades seda väga eriliseks.
Seoses kunstnik Ilon Wiklandi 90. sünnipäevaga ilmus Enno Tammeri koostatud Wiklandi biograafia. Kevadel ilmus raamatu rootsikeelne tõlge, tõlkija Maarja Talgre, pealkirja ”Ilon Wikland. Ett konstnärsliv” all. EKK-l on hiljem kavas korraldada Wiklandi näitus Stockholmi Eesti Majas, nii pea kui olud võimaldavad.
Ise olen hakanud lugema kirjanik ja professor Ilmar Talve memuaare ”Kevad Eestis”. Talve (1919-2007) kuulub esimeste eesti kirjanike hulka, kes sündis iseseisvas Eestis ja kellest mitmed, sealhulgas Talve, lahkusid Eestist sõja ajal ja tulid maapakku. Nende sünnist on nüüdseks möödunud või hakkab mööduma sada aastat. Gruppi kuulub ka näiteks luuletaja Kalju Lepik, kes tuli Stockholmi 1944. a. ja elas siin elu lõpuni. Lepik oli muuhulgas EKK kirjandusosakonna juhataja. Loodame tema juurde hiljem tagasi tulla ja tähistada tema sajandat sünnipäeva.
Kultuuri on ikka meie ümber, kui me seda soovime näha. Keerulistel aegadel on kultuuril eriline tähtsus andes elule mõtet ja olles lohutuseks rasketes olukordades. Seda me tunneme eriti siis, kui me mõnda aega ei ole saanud kultuuri nautida. Midagi on nagu puudu.
Me hindame kultuuri, aga me vajame ja hindame ka head tervist. Sellepärast hoidkem ennast füüsiliselt ja katsugem haigust vältida.
Ma loodan, et suvi annab kõigile võimalust kosumiseks ja lõõgastumiseks ja et kohtume taas EKK üritustel nii pea kui vähegi võimalik.
Head suve!
Jaan Seim, EKK esimees